2-AASTASE LAPSE KÕNE
2-aastasel lapsel on soov täiskasvanuga suhelda. Tema sõnavara hakkab laienema.
- Laps hääldab häälikuühendita 1-2-silbilisi sõnu (emme, issi, anna).
- Laps kasutab lastekeele sõnu (mäm-mäm/mam-mam, papu, tadaa).
- Laps moodustab sõnades kahesõnalisi agrammatilisi lausungeid (taha uua ehk tahan juua, emme pall ehk emme, anna pall).
Laps hääldab sõnades õigesti:
- Täishäälikuid, nagu a, e, i, o ja u.
- Kaashäälikuid, nagu m, n, p ja t.
Hiljem tulevad lapse kõnesse ahtushäälikud (j, l, v, h, r, s), täpihäälikud (ä, ö, ü, õ) ja k.
Laps alles õpib sõnu ja häälikuid hääldama, seetõttu on loomulik, et tema kõnet on mõnikord raske mõista ja häälduses esineb vigu. Lisaks on sõnu raske hääldada seetõttu, et keele ja huulte liigutused ei ole veel piisavalt täpsed.
Hääldusvead, mis on 2-aastase lapse kõnes eakohased:
- Hääliku asendamine lihtsamini hääldatava häälikuga (nt aten ehk aken, kalu ehk karu, iti ehk issi).
- Häälikute ja silpide sõnadest ärajätmine (kau ehk karu, koe ehk koer, uua ehk juua).
- Keeletipuhäälikute (l, n, t, s) hääldamine hammastevaheliselt (keel on õrnalt hammaste vahele lükatud).
Pöörduge lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:
- Lapsel ei ole huvi täiskasvanuga suhelda.
- Laps ei kasuta enda väljendamiseks sõnu (nt tita, aua, papu, tadaa).
- Laps ei moodusta kahesõnalist lausungit (nt anna pall).
- Laps ei kasuta oma kõnes täishäälikuid (a, e, i o, u, ä).
- Laps ei kasuta oma kõnes kaashäälikuid (m, n, p ja t).
3-AASTASE LAPSE KÕNE
3-aastase lapse kõne peab olema võõrale inimesele suures osas mõistetav. Tema sõnavara laieneb ja hääldusoskused paranevad.
- Laps hääldab õigesti lühemaid, 1-2-silbilisi häälikuühendita sõnu (nt muna, padi, tuli, tibu).
- Laps hääldab õigesti mõningaid täis- ja kaashäälikuühendiga sõnu (nt pai, pea, lamp).
Laps hääldab sõnades õigesti:
- Täishäälikuid, nagu a, e, i, o, u ja ä.
- Kaashäälikuid, nagu m, n, p ja t.
Enamike ahtushäälikute (l, v, h, r, s, j) ja täpihäälikute (ö, ü, õ) hääldusoskus kujuneb 3 aasta vanuses. Erandiks võivad olla r- ja õ-häälik.
Hääldusvead, mis on 3-aastase lapse kõnes eakohased:
- Hääliku asendamine lihtsamini hääldatava häälikuga (nt kalu ehk karu, kiidu ehk kiisu).
- Häälikute ja silpide ärajätmine pikematest ja kaashäälikuühendiga sõnadest (keit ehk kleit, elikoppe ehk helikopter).
- Keeletipuhäälikute (s, t, l, n) hääldamine hammastevaheliselt, kuid mis peab kolme aasta vanuses kaduma
Hääliku õige hääldus võib kujuneda järk-järgult ja tulla lapse kõnesse sõnas erinevates positsioonides. Näiteks võib laps suuta s-häälikut hääldada õigesti sõna lõpus või sees (issi, kass), kuid sõna alguses asendada s-i veel t-ga (taba ehk saba). Selline nähtus on tavapärane ning näitab, et häälik on lapse kõnesse tulemas.
NB! Pöörake tähelepanu sellele, kas laps hääldab häälikuid eesti keele hääldusnormile vastavalt või mitte. Kui Teil tekib lapse häälduse osas kahtlus, kas ta hääldab häälikut õigesti (nt r kostub teistsuguse põrinaga või kurgust, s susiseb imelikult), tuleks pöörduda logopeedi vastuvõtule.
Jälgige, kas laps hingab rutiinse tegevuse (nt mängimise) või magamise ajal suu või nina kaudu. Kui nina kaudu hingamine on häiritud (nt suurenenud adenoidide või mandlite tõttu), hakkab laps läbi suu hingama. Selle tagajärjel on lapse suu pidevalt avatud ning keele ja huulte lihaste jõud langeb. Lihaste jõu languse tõttu võivad tekkida hääldusprobleemid.
Kui Teil on kahtlus, et lapse kõne või häälduse areng ei arene eakohaselt, tuleks kontrollida lapse kuulmist.
Kahe viimase probleemi puhul tuleb pöörduda kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule.
Pöörduge lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:
- Lapse kõne on võõrale inimesele arusaamatu.
- Laps asendab või jätab sõnadest ära kaashäälikutest m-, n-, p- või t- häälikut.
- Laps asendab või jätab sõnadest ära täishäälikutest a-, e-, i-, o-, u- või ä– häälikut.
- Laps hääldab häälikuid valesti ehk moonutatult (nt r-i kurgus).
Pöörduge arsti vastuvõtule, kui lapse suu on pidevalt avatud ja ta hingab peamiselt suu kaudu (nt mängides, magades).
4-AASTASE LAPSE KÕNE
4-aastase lapse hääldusoskused peavad hakkama täpsustuma ning tema kõne peab olema kõigile arusaadav.
- Laps hääldab õigesti 1-3-silbilisi häälikuühendita sõnu (nt punane, tomatid).
- Laps hääldab õigesti 1-2-silbilisi täishäälikühendiga sõnu (kauss, käed).
- Laps hääldab õigesti k-, l-, m-, n-, p– ja t-häälikut sisaldavaid kaashäälikuühendiga sõnu (nt kindad, katki, pluus).
- Raskusi võib tekkida r-, s– või k-häälikut sisaldavate kaashäälikuühendiga sõnade hääldamisel (krokodill, traktor, korsten).
Laps hääldab sõnades õigesti:
- Täishäälikuid, nagu a, e, i, o, u, ä, ö, ü (erandiks võib olla õ).
- Kaashäälikuid, nagu k, p, t.
- Ahtushäälikud, nagu s, l, v, h, j (erandiks võib olla r).
- R- ja õ-häälik võib paljudel lastel juba olemas olla, kuid osadel kujunevad need 4-aasta vanuses.
Pöörduge lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:
- Lapse kõne on võõrale inimesele suures osas arusaamatu.
- Laps asendab või jätab sõnadest ära täishäälikuid (a, e, i, o, u, ä, ö, ü) (välja arvatud õ).
- Laps asendab või jätab sõnadest ära nasaale (m, n) ja sulghäälikuid (k, p, t).
- Laps asendab või jätab sõnadest ära ahtushäälikuid (s, l, v, h, j) (välja arvatud r). 1-2 häälikut (nt r-i) võib laps asendada, kuid see peab 4-aasta vanuses mööduma!
- Laps asendab või jätab ära häälikuid täishäälikuühendiga sõnadest (nt ütleb kuss ehk kauss).
- Laps asendab või jätab ära häälikuid kaashäälikuühendiga sõnadest, milles on k-, l-, m-, n-, p– või t-häälik (nt ütleb puus ehk pluus, kinnad ehk kindad).
- Laps hääldab mõnda häälikut eesti keele hääldusnormile mittevastavalt ehk moonutatult (või esineb kahtlus selles osas). Nt sõna sussid hääldades on keel hammaste vahel või r-häälik kostub teistsuguse põrinaga või kurgust.
5-6-AASTASE LAPSE KÕNE
5-6-aastane laps hääldab kõiki eesti keele häälikuid õigesti, ei jäta neid sõnadest ära ega asenda teiste häälikutega.
- Laps hääldab õigesti 3-4-silbilisi ühendita ja häälikuühendiga sõnu (nt inimene, krokodill, traktor) ja enim kasutatavamaid võõrsõnu.
- Mõningaid vigu võib esineda harva kasutatavate ja keerulise struktuuriga sõnade hääldamisel (nt näpitstangid, korstnapühkija, sparglipirukas). Selline nähtus on 5-aastaste laste seas veel eakohane.
- Laps märkab enda ja teiste kõnes eksimusi ning oskab neid suunamisel parandada
Pöörduge lapsega logopeedi vastuvõtule, kui:
- Sõnade hääldamisel esineb häälikute ärajätmist või asendamist lihtsama häälikuga (nt r-i asendamine l-ga).
- Lapse kõnes esineb mõne hääliku moonutatud ehk valet hääldust.
- Laps eksib tuttavate 2-4-silbiliste sõnade hääldamisel (nt inimene, krokodill, traktor).
Autor: Logopeed Gaisa Akkaja
https://lapsjahaaldus.blogspot.com/
