Poodides pakutavate mänguasjade hulk aina suureneb ja seda keerulisem on teha valikuid, milliseid mänguasju osta, milliseid mitte. Esimesed lelud kogunevad mänguasjakasti märkamatult ja ühtäkki on terve lastetuba mänguasju täis, aga vahel pole pisipõnnil ikkagi huvi millegagi neist mängida. Kuidas säilitada lapse huvi oma olemasolevate mänguasjade vastu?
Siinkohal toome välja neli lihtsat nippi, mida mänguasjade ostmisel tasub silmas pidada.
1. Vali mänguasju, mille põhiosale on võimalik osta erinevaid lisasid
Mitmed mänguasjatootjad on juba mõelnud sellele, et kui põhimäng hakkab last ära tüütama, oleks võimalik väikeste muudatuste ja lisadega teha see taas uueks ja põnevaks. Tihtilugu võivad selliste mängude põhiosad maksta küll rohkem kui mõni teine mänguasi, aga kokkuhoid tulebki just lisade ostuga, mis annab mängule taas olulise uudsuse.
Selliseid erinevaid lisavariante leidub laialdaselt näiteks konstruktor- ja lauamängude puhul, mis annavad uut värskust ka vanemale mängule, sest üheskoos tuleb kohaneda uue olukorraga, mida uued nupud ja reeglid endaga kaasa toovad. Kui lisasid on kogunenud juba mitmeid, siis annab uudsust tekitada ka erinevate lisade kombineerimine, sest siis tuleb taas katsetada ja valida uusi strateegiaid, et leida neist kõige edukam. Ka Kõnekindluse Kõnevurr on välja töötatud sellise põhimõttega, et mängukettad oleksid vahetatavad ja pakuksid mängurõõmu võimalikult pikaks ajaks.
2. Mänguasi võiks olla arendav
Mäng on väga hea õpetaja ja läbi mängu õpime kõige paremini just noores eas. Seepärast tasub mänguasjade valikul eelistada neid, mis võiksid arendada mõnda lapse jaoks olulist oskust. Selliseks vahendiks on näiteks päris pisikestele mõeldud erinevate kujunditega klotsid, mis tuleb õigest august läbi torgata. Läbi selle tegevuse õpib laps kujundeid paremini tajuma ja need annavad parema ruumitaju.
Kõnevurri mängukettad MINU PÄEV ja MÄNGURING aitavad näiteks arendada lapse sõnavara. Sellised mängud käivitavad lapse kujutlusvõime ja mängulises vormis jutustamise käigus õpib ta paremini oma mõtteid väljendama. Selliste oskuste arendamine annab lapsele lisaks mängulustile ka omajagu enesekindlust.
Lisaks on Kõnekindluse tootevalikus ka tavapärasest erinevad doominod, mis lisaks lõbusale ajaveetmisele arendavad häälikute ja häälikupikkuste kuulamis- ning eristamisoskust. Sellised mängud rikastavad lapse sõnavara arengut, toetavad õigekirja kujunemist ja arendavad lugemisoskust.
3. Vaheta mänguasju!
Kui ühel hetkel avastad, et kokku on kogunenud juba liiga palju mänguasju, tasub osa unarusse jäänud leludest märkamatult kokku koguda ja nad kastiga laste toast ära viia. Mõne kuu möödudes, kui laps on alles jäänud leludest ära tüdinenud, saab hoiule pandud kasti koos mänguasjadega taas välja tuua. Vanade mänguasjade taasavastamine pakub lapsele sarnast emotsiooni nagu uue lelu pakendist avamine, mistõttu on tal taas mõneks ajaks veidi kõrgendatud huvi selle mänguasjaga mängida.
4. Iga mängu jaoks ei ole vaja poest uusi asju osta
Vahel piisab loovusest, et igapäevastest esemetest saaksid hetkeks mänguasjad. Nii võib põrandaharjast saada puuhobune, kellega seigelda seitsme maa ja mere taha või tavalistest tekkidest ja linadest kõige maagilisem onn. Näidates lapsele sellist eeskuju, areneb ka tema fantaasia ja omandab sellega ühe eluks väga vajaliku oskuse.
Üldjoontes tasub enne ostu sooritamist küsida endalt, kui pikaks ajaks see pisipõnnile mängulusti pakub ja kas tegemist on leluga, mis on vastupidav? Nii mõnegi mänguasja, mis on tehtud vastupidavast materjalist, annab lihtsa vaevaga ümber kujundada ja anda talle uus hingamine. Samuti võiks olla üks ostuargument sellest saadav kasu. Kõige paremad mänguasjad aitavad lapsi nende arengus selliselt, et nad seda ise ei märkagi. Valides seesuguseid tooteid, säästad tulevikus enda mureminuteid ja annad lapsele parema stardi tulevikuks.
Autor: Heli Anni
