Logopeedilist abi vajavate laste arv on ajaga kasvanud ja lisaks häälduspuuetele tuleb varasemast rohkem tegeleda ka kõnearendusega, sest lapsed veedavad üha enam aega nutiseadmetes ning lastega kodus rääkimist ja mängimist on jäänud vähemaks. Uudne logopeediline õppemäng nimega Kõnevurr ei ole abiks ainult professionaalsetele logopeedidele, vaid aitab samal ajal ka lapsevanemal oma lastele kõneprobleemide korral suurt abi pakkuda.
Pere ja Kodu järjekordses podcast’is käisid külas Kõnekindluse kaasasutaja ja tegevjuht Kaili Adamson, Kõnekindluse kaasasutaja Jane Tuha ning 30-aastase kogemusega logopeed, Kõnekindluse koostööpartner Kristiina Jasmiin Rebane. Juttu tuli nii uudsest logopeedilisest abivahendist nimega Kõnevurr kui ka kõneraskustest ja nende ravimisest laiemalt.
„Mina näen, et tavalist normaalset meeldivat vestlust lapse ja lapsevanema vahel on jäänud vähemaks. Ma näen seda ka siis, kui lapsevanemad tulevad koos lastega lasteaeda ja nii mõnelgi juhul on lapsevanem ise nutitelefonis ja laps omaette räägib midagi kõrval, lapsevanem ei reageeri. Sellist pilti on tänapäeval päris palju näha. Eelkõige toetab lapse kõne arengut kodune kõnekeskkond, mida rohkem lapsega mängitakse ja lapsega lapsepäraselt räägitakse, seda paremini tema kõne areneb,“ ütles Kristiina Jasmiin Rebane.
Jane Tuha kirjeldas saate alguses, et kõik Kõnekindluse loojad on väikeste laste vanemad ning kui nende liikme Maariti laps vajas r-hääliku hääldamisel Saaremaal logopeedilist abi, oli kandi ainus logopeed just emaduspuhkusele suundumas. „Maarit sai harjutused kätte ja öeldi, et palun aita oma last kodus, tehke harjutusi ja saage r-häälik selgeks. Selgus aga, et laps töötas logopeediga hästi kaasa, aga kodus ei tahtnud harjutusi teha, jooksis eest ära ja tegi muid asju,“ kirjeldas Jane ning lisas, et pärast pikka aega nuputamist leidis Maarit kodust metallist kommikarbi, kus karbi osa keerles ja tal tekkis mõte mängulisteks harjutusteks. Ta tekitas sinna erinevad sektorid ja igale sektorile pani peale ühe logopeedi käest saadud harjutuse ning ühe sektori jättis boonuse sektoriks, mille puhul sai valida preemiaks kommi, mille tõttu hakati peres seda kommimänguks kutsuma.
Kaili Adamson ütleb Kõnevurri kirjeldades, et selle standardkomplektis on neli häälikuketast: abiks r-, s-, k- ja õ-tähtede hääldamisel, mis on eesti keeles kõige raskemad häälikud. Lisaks ka üldarendav oraalmotoorika ketas, mis üleüldiselt suulihaskonda treenib ja millega paneb logopeed taseme paika, jälgides, kas laps suudab vajalikke harjutusi kaasa teha. Samuti kõnehingamise ketas, millega saab harjutada kõnelemiseks vajaliku õhu õiget suunamist.
Kõnevurr on just nimelt füüsiline toode, mitte digilahendus. „Meil on digilahendustena juurde pakkuda videoõpetused, aga mäng ise on tõesti füüsiline ja see on meie jaoks oluline. Kuna häälikuprobleemid on vaja selgeks saada enne kooli minekut ja tegu on väikeste lastega. Et lastega tööd teha, on vaja üks ühele aega. Lisaks peenmotoorika sinna juurde – laps saab toodet katsuda, ise kettaid vahetada, seda pöörlema panna, lapsevanemaga on silmside, see on kõik hästi oluline. Me leiame, et füüsiline toode on väikestele lastele parim,“ ütleb Adamson ja lisab, et üldiselt soovitatakse toodet lastele alates kolmandast eluaastast.
Allikas: https://perejakodu.delfi.ee/
